et en

Mullamutt

 

Aiapidajatele on tihti probleemiks nende aias elutsevad mutid, kes uuristavad käike peenardesse ja tuhnivad üles mullahunnikuid. Muti kaevatud tunnelid ja selle tagajärjel maapinnale kerkivad kuhilad aga rikuvad maapealse haljasala ja muru üldilmet - taimede juurestik on rikutud ja muld alt õõnes. Sellega aga tekitavad mutid aiaomanikes suurt meelehärmi ja pahameelt.

Muttide peletamiseks soovitame:
Pest-Stop mutipeletaja
Pest-Stop mutipeletaja - päikesepatareiga

   Mullamuti tunnused
   Mutt on väike tömbi kehaga ja musta sametise karvaga
   imetaja. Tihe, siidine, lühike karvkate on väga pehme ning
   katab kogu mullamuti keha välja arvatud tema käpakesed,
   koonu otsake ja saba. Muti keha on 12-15 cm pikk, saba
   pikkus 2,5- 4,5 cm ja kaal umbes 70-120 grammi. Mutt on
   varustatud 44 terava hambaga. Kuna mutt elab kogu oma
elu maa sees käikusid kaevates, on tal labidakujuliselt laienenud ja küünistega varustatud eesjäsemed. Mutil on väga väikesed silmad, mis on kaetud nahakurruga.

Mullamutil on terav kuulmine. Eriti arenenud on tal haistmine, mille abil ta hangib enesele toitu ja orienteerub oma eriskummalistes käikudes. Teravalõpuline, liikuv nina abistab mutti kompimisel. Nägemine on mutil piisavalt hästi välja arenenud, kuid maitsmismeel väga viletsalt.

Levinud on mutid peaaegu terves Euraasias, Eestis kogu mandrialal. Nad asustavad mitmesuguseid elupaiku, näiteks lehtmetsad, heinamaad ja karjamaad.

Eluviis
Peamise osa oma elust on mutt toiduotsingul oma tunnelites. Mutt on aktiivses tegutsemises ööpäevaringselt. Seetõttu on tal suur energiakulu ning ta on väga ablas. Mutt sööb 5-6 korda ööpäevas. Ta võib süüa päeva jooksul märksa rohkem, kui ise kaalub. Põhitoiduks on tal vihmaussid, mida ta varub ka talveks. Suvel on muti toidulaud mitmekesisem. Mutt murrab kõiki, kellest jõud üle käib - hiiri, konni, madusid, putukaid ja teisi mutte. Oma enneolematu söögiisuga ja pideva näljaga peab mutt kogu aeg laiendama oma tunneleid. Kaevamine ei ole muti jaoks üldse raske tegevus. Oma tugevate hammastega närib loom läbi teda takistavad juured, tugevate esi- ja tagajalgadega teeb ta teed ning pisikese koonu ja "labida" kujuliste peopesadega suunab loom kobestatud mulla eemale. Sügavamates käikudes mutt oma kuhilaid eemale loopida ei jõua, ning seetõttu peabki loom üleliigse mulla pinnasele kergitama. Muti tunnelite süsteem koosneb alalistest ning lühiajalistest käikudest. Lühiajalised tunnelid on tavaliselt pinnapealsemad (2-5 cm sügavused), kus toimub põhiliselt toidu otsimine. Alalised käigud on sügavamal maa sees ja võivad pikkuses kokku olla sadu meetreid. Kõige sügavamaid käike kasutavad mutid tavaliselt põua ja madalate temperatuuride korral.

Pesakond elutseb tavaliselt kusagil puujuurte läheduses, maa aluse vundamendi lähedal või kusagil varjulisemas kohas. Pesa on kaetud tavaliselt puulehtede, rohu, pehmete juurte vms. ja on kaevatud 30-60 cm sügavusest kuni isegi 1,5-2 m sügavuseni.

Kord aastas, tavaliselt varakevadeti (aprillis-mais), mutid paarituvad. Järglasi (3-8) võib oodata umbes juunis-juulis. Vastsündinud on abitud, pimedad ja karvadeta. Poegade pikkus on ligikaudu 3 cm. Tavaliselt hakkab muti poeg iseseisvat elu elama 1-1,5 kuud peale sündi. Suguküpsus saabub kümnekuuselt. Enamik mutte ei ela üle 3 aasta, kuid võivad elada kuni 6 aastat.