et en

Teod ja nälkjad

 

Teod ja nälkjad on paljude aiapidajate vihatuimad vaenlased. Nad võivad tekitada aias palju kahju, süües paljusid põllu- ja aiataimi ning vilju. Toiduks kõlbavad neile mitmesugused rohelised taimed, seened kui ka kõdunev taimne materjal.

Tigude ja nälkjate vastu soovitame:
Teotõke Slug Banned - 100mm diameetriga
Teotõke Slug Banned - 175mm diameetriga
Vaskteip Slug Banned

      Tigude ja nälkjate tunnused
      Eestis elab üle 80 maismaateo liigi, kuid enamus neist ei 
      torka silma oma väikeste mõõtmete ja peidetud eluviisi
      tõttu. Tigude iseloomulik tunnus on seljapoolel asuv koda, 
      millest sirutuvad välja lihaseline jalg ja kombitsatega pea, 
      mille pikemate kombitsate otsas on silmad. Laia tallaga
     vastu taime toetudes liigub tigu talla lihaseid kokku tõmmates väga aeglaselt edasi. Teo liikumisteed tähistab taimele või maapinnale jääv limane rada, sest talla limanäärmed eritavad liikumist soodustavat lima.see lubab neil ületada erineva reljeefiga pindasid ilma end vigastamatta. Teo tähtsamateks meelteks on kompimis- ja maitsmismeel. Nad kombivad peamiselt kombitsatega ja jala tallaga. Teise kombitsapaari tipul asuvad silmad. Nendega ei näe ta esemete kuju, vaid eristab ainult valgust ja varju. Kuulmismeel tigudel puudub. Nälkjad on kojata teod. Nende ussilaadse keha seljal on näha mantli jäänus ning selle kõrval hingeava.

Eluviis
Teod ja nälkjad on eluviisilt üsna sarnased. Tigude ja nälkjate lemmikilmaks on tuulevaikne, sombune, niiske ja üsna soe (15…250C) ilm. Teod on peamiselt ööloomad, nad ei talu päikest ja kuumust ning tänu sellele neid hommiku saabudes aedades peaaegu ei kohta. Kuiva eest poevad nad 10…25 cm sügavusele mulda otsides sügavamalt niiskust. Kuumal ja kuival perioodil poeb tigu kotta ja suleb ava membraaniga. Talvekülmad hävitavad tigusid ja nälkjaid arvukalt. Talve elavad üle eelkõige hilissügisel munetud munad. Valmikud talvituvad mullas, kõdus, kasvuhoones poevad nad seina ja mulla vahelistesse pragudesse, jne.  Üsna hästi peavad kevadeni vastu ka maassekaevunud teod. Rahuliku talveune kindlustamiseks sulevad nad koja ava talikaanega, millesse jääb vaid hingamisava. Magava teo süda lööb vaid korra minutis. Nälkjad elavad talve üle halvemini, kuid selle eest on neil mune rohkem tallele pandud. Kevadel ilmade soojenedes – aprilli lõpus või mai alguses – poevad talvitunud teod pehmest pinnasest välja ja hakkavad aktiivselt kõdus, taimedel ja sageli ka puudel tegutsema.

Teod ja nälkjad on hermafrodiidid – see tähendab, et sugulisel paljunemisel on kumbki isend nii isase kui ka emase osas. Võitluse nende olenditega teeb vaevaliseks suur sigimisvõime: üks tigu muneb üle 100, nälkjas aga mitusada muna. Teod munevad maasse kaevatud augukestesse.  Noored teod kooruvad 3…6 nädala pärast, nälkjad aga juba 2…3 nädala möödudes. Teod jõuavad suguküpseks 2 aastaga, nälkjad aga 3-6 kuud pärast koorumist. Kevadest sügiseni poetatakse aeg-ajalt mõned munaportsjonid varjulistesse ja niisketesse paikadesse (pinnase uuretesse, maas vedelevate roigaste ja sambla alla). Enamik väikesi maismaatigusid (koja läbimõõduga alla 5 mm) elavad 1–2 aastat, surres peatselt pärast munemist.

Tigudel ja nälkjatel on ka mitmeid looduslikke vaenlasi: ilmastik (kestev kuiv ilm, ülemäära
märg elukeskkond (üleujutused) ja ebasoodsad talvitumisolud); haigused ja parasiidid ning elusolendid, kes neid toiduks tarvitavad (konnad, siilid,linnud, mägrad ja rebased).